üha ilmsemaks on muidugi saamas asjaolu, et ma ei saa auväärt naisorganisatsiooni aastapäevale tulla, kuna mul ei ole lihtsalt midagi selga panna. selline pööre oli muidugi ka oodatav. täna veetsin vist üle tunni kohalikus lafayette'is ringe tehes. tulemus oli... ahh, ma ei taha sellest isegi rääkida.

ilm on meil siin strasbourgis tâna jälle selline pluusiväel käimise oma. päike lôôskab otse silma. kliima tänases tôlkekabiinis täielikult peegeldab seda. selles koridoris, kus on eesti ja rootsi kapid igasugune ôhk kui selline puudub. täna ônnestus meil vähemalt niipalju eurobürokraatiast läbi murda (otseloomulikult tähendas see mitmeid telefoninôiaringe, kus kahest kohast kästi teise poole pöörduda ja nii mitu korda), et keset koosoleku tôlkimist saabus kabiini sinistes tunkedes onu, kes sirutas mingi mikrofonilaadse eseme ventilaatori ette, justkui kontrollides kui palju sealt läbi tuleb. vôimalik, et môju oli pigem sisenduslik, aga pärast seda kui ta oli kolmandat korda lahkunud nentisime, et on vôimalik, et vôib-olla ringleb ruumis mingi ôhunire. lootma selle peale jääda muidugi ei tasu.

h