täna enda nõmme ujulasse toimetamine oli kindlasti seda vaeva väärt, sest ujula oli täiesti inimtühi. nii et kuigi me oleks ennast äärepealt rongi peale unustanud ja mõnel olid kohale jõudes varbad külmand ja mõnel teisel naksusid ninakarvad, hüvitasid saunad ja suurepärased ujumistingimused selle täielikult. tavalise õhtupoolikuse inimsupi asemel laiutasid basseinis tühjad rajad. ausaltöeldes, ma võin ju sukapüksid jalga panna ja salli üle nina tõmmata, nii et kui külm ilm selliste boonustega on, siis bring it on.

peale selle on ujula riietusruum ka suurepärane koht inimestega kohtumiseks. nagu ma juba varem kirjutanud olen, olen seal näiteks kohanud erinevaid pinginaabreid. aga ka kursaõdesid ja täna üht ammukadunud coetusekaaslast. kuna ajalimiit on 90 minutit, siis mingit suurt seletamist seal muidugi siiski olla ei saa.

aga rongi peale unustasime ennast sellepärast, et keha alateadlikult üritas ennast soojemas kohas hoida. ja sellepärast ka, et ma üritasin parajasti võmalikult värvikalt kirjeldada seda, kuidas hugh laurie oma kuldgloobust vastu võttis. siinkohal peaks olema see lõik kuldgloobuste gaalast, aga kuna selgus, et mul ei õnnestu seda kogu failist välja lõigata, siis jääb seekord ära. vaadake siis lohutuseks seda. on küll juba üsna vana, aga vahva ikkagi..

h