kirjutan seda nüüd, et hilisemad emotsioonid seda ehedat tunnet ei varjutaks -- misiganes lõpuks juhtub, tänase mänguga on tommy haas küll andeks saanud kõik need aastad seda koledat patsi. vaieldamatult turniiri parim matsh. ausalt, siiamaani ei olnud mul küll mingit alust uskuda, et keegi üldse terve turniiri käigus federerilt settigi võtaks. ja nüüd on haas neljandas setis ühe murdega ees... aga ei, ma ei looda veel midagi. masendav lihtsalt, et neljanda ringi mäng võibki turniiri parimaks jääda. vaieldamatuks maailma parimaks olemise üks väike miinus ongi see, et kõige paremad mängud on need, kus sa kaotad (vt. eelmise aasta poolfinaal safini vastu).

wilander loodab ljubicicist federerile võrdset vastast, kui haas lõpuks (paratamatult) ikkagi murdub. noh, vähemalt ei saa teda rasvastes juustes süüdistada. või üldse mingites juustes.

h