nagu paarisrakendina käivad grand slamid ja vajadus istuda raamatukogus. nentisin juba õhtusöögilauas asjaolu, et vastupidiselt prantsuse lahtistele leiavad austraalia omad õnneks suures osas aset öistel kellaaegadel. seda tõlgendati kui minu headmeelt, et tennismäng minu uneaega segama ei hakka.

puhtjuhuslikult tuleb siinkohal tõesti kasuks minu kuude kaupa hoole ja armastusega välja arendatud insomnia. aga kui senimaani on hommikune uni ikka hästi maitsenud, siis nüüd tuleb tõesti vist sellestki loobuda. olukorda kergendab muidugi see, et põlvevigastusest täielikult paranemata marat safin ei osale. uue lemmiku valimisega võib mõneti raskeks minna, sest ilmselgelt peaks ta täitma kaks põhilist hindamiskriteeriumit 1) temas peaks olema kirge ja pauerit ja 2) tal peaks olema ka võiduvõimalused. nojah, ja ilmselgelt ei peaks ta olema rõve, sest esimesele kahele kategooriale rafael nadal ju ilmselgelt vastab, aga prantsuse lahtiste vastu kaotasin ma siiski üsna varakult huvi...

h