põhimõtteliselt algas päev sellega, et haigekassa teatas mulle, et minu kindlustus jõustub kolme kuu pärast. lahe. milleks ma seda avansilist sotsmaksu siis maksan. samas, kui ei maksa, ei jõustu ka siis. üritan siis kuni 26.aprillini mitte surmatõbe saada.

edasi sattusin täiesti kogemata rändavat videolaenutust mängima. et siis käin nüüd ise inimestel kodudes ja tööjuures neile filme kõrvetamas. siukest eksklusiivset teenust pakun valitud klientidele. kohapeal olles nentisin, et mõned inimesed (sellised näiteks, kes sajavad sisse ja tahavad teada, kui palju laps maksma läheb, nii kuu lõikes) ei peaks ikka lapsi saama. loodus võiks ju ikka niimoodi paigas olla, et sellised inimesed ei leiakski kedagi, kes oleks valmis nendega last saama, aga kuna tegelik elu on palju absurdsem kui igasugune ilukirjandus, siis paraku see nii ei ole.

siis leidsin raamatukogust enda kõrvalt istumast kadri, kes tegi nägu nagu ta teeks teadust. ma siis tegin nägu nagu ma teeks tööd. natuke tegin ka, siis korjasime asjad kokku ja läksime sööma. ma ei saa ikka hästi aru, mis loogikaga on hiina ja india toitu pakkuval restol nepaali pealinna nimi, aga noh, ilmselt üks aasia puder kõik, eksole? sõin mingit kanakarrit, oli täitsa normaalne, aga mulle vist meeldis see enda tehtud siiski rohkem.

Dave Brubeck Quartet -- 'Take Five'

h