üks põhjus, miks haloscani pealt bloggeri enda kommentaaride peale võiks vahetada on see, et haloscan hakkab vanemaid kommentaare tagant otsast ära sööma. nii, et natuke veel, ja ma poleks kunagi teada saanud, mis siin toimub. aga mulle ei meeldi see tekstisisese kommentaari värk, lööb kõik sassi.


ja ma ei oskagi nüüd jõuda järeldusele, kas ma peaksin igasugust nimede mainimist vältima või on see just hea asi, et inimestel selle peale sellised purskuvad emotsioonid tekivad. ilmselt siiski pigem teine variant. mis ma siin ikka omaette plõksin, tore kui te ka midagi arvate. ja siis üksteise arvamuste kohta midagi arvate.


eriti vahva, kui tuleb keegi, keda ma aasta tagasi maininud olen ja on sellise "hahaa, sa oled paljastatud!" suhtumisega. vaatasin siis järgi, mida ma uudu (eksole, jälle nimi) kohta eelmise aasta rattamatka kommenteerides öelnud olin ja jõudsin järeldusele, et suurt midagi. ja kõik oli tõsi. on ilmselt siiani.


sel aastal kuidagi rahulikum ja standardsem. ilmselt sellepärast, et üks kord ka ei olnud vaja millegi eest põgeneda ega suurt millegi üle järele mõelda (ilmajäätusest olen üle saanud ja maha ei ole ka vaja kedagi jätta). kõik oli tuttav ja turvaline, seltskond selline, kus ma teadsin, kuidas olla. kõik need maailmakõigevaimukamad inimesed ju meeldivad mulle, mõistlikes kogustes ja see, kui kerge on nende juuresolekul unustada, et tegemist on "akadeemilise" üritusega, muudab mind lausa tänulikuks. nagu ka see, et kui poisid korraldavad matka, siis nad seda ka teevad. ma ju tean küll, et te olete ka muuks võimelised, kui raskete asjade tassimiseks ja kõrgetesse kohtadesse ulatumiseks.


päevad olid soojad ja ööd olid jahedad, rada oli hästi läbimõeldud ja kruusaetapid andestatavad, ratas pidas vastu, mina pidasin vastu, kõik teised pidasid enam-vähem vastu. teise päeva õhtul tekkis isiklik väike hoolimatuse hetk, kus kõike oleks võinud juhtuda. ei juhtunud õnneks suurt midagi. olemas oli kohustuslik kursavend, kes nende matkadega alati boonuspunkte teenib, vähemalt minu silmis küll (panustas kõvasti kohalikesse vinoteekidesse).


täna meisterdasime poistele ilusa kollase tänukaardi ja lasime selle nende postkastist sisse.


h