tänase ülikoolilõpetamise üheks eredaimaks hetkeks jääb kindlasti minu esimene külastus meestejuuksuri juurde. keerasin endale kodus mingi sonksi pähe, avastades siis, et siin pole tilkagi juukselakki. teel aktusele hüppasin läbi esimesest ettejuhtuvast juuksurisalongist, mis juhtus olema 'erki meestejuuksur' riia mäel. seitse meest istus reas ja lasi endale crew cuti teha, see oli rohkem nagu soengukombinaat. hõljusin oma lehvivas seelikus siis sinna ühele vabaks jäänud toolile ja palusin endale lakki pähe lasta. tädi lasi mulle äärmiselt professionaalselt kahte erinevat lakki ja kasseeris 10 krooni.


aktus ise oli... nojah, palju toredaid inimesi. austatud baktöö juhendaja slash osakonnajuhataja suutis suhteliselt suure eduga napsata ikka 'kõige nõmedama' tiitli, sest enne meile diplomite kätte andmist pajatas kogu saalile natuke aega ikka sellest, kuidas tema ka hiljuti ühe hoopis teise astmega kraadi ühes teises ülikoolis ühel teisel mandril sai. ja kandis seda tobedat pannkoogi moodi doktorimütsi. jah, vello, see oligi sinu koht esineda.


pärast seda on olnud maovalu ja palju toredaid inimesi ja miljoneid lilli, mille ma kõik tallinnasse ära saatsin juba. ja homme kell 8, mis on tervelt viie tunni pärast, pean ma olema seltsis ja startima road-tripile (teisiti teatud ka kui seltsi matk) mohni saarele. und ja ärkamisi,


h