ootasin viimase hetkeni, et eilne naistepäev endaga midagi sihtotstarbelist kaasa tooks. südaöösel lõin käega ja kuulutasin selle nõukogudeaegseks igandiks ja kommertspühaks. ja üldse, milleks mulle see, eksole. üldiselt olen ju kogu ülejäänud aasta ka naisterahvas.


nunnud tüdrukud pakkusid veini ja juustu, seltsi saagiks langes üks kollektiivne roos galantsetelt noormeestelt, kes ilmselt oleks eelistanud ka salapäraseks jääda, kui neilt poleks välja pressitud, et nad sealt on. koju jõudes leidsime ukse tagant jalge alla trambitud roosi lehed -- otsustasime, et edaspidiste möödalaskmiste vältimiseks peab kodus sisse seadma valvekorrad. mis see siis olgu, et poisid tahavad lilli tuua ja meil pole kedagi kodus. ja, on a romantic note, tualetis, kus seinad õhukesed, kuulis kaarin naabrite kirglikku vestlust teemal: "täna-on-naistepäev-raisk-keri-minema!"


aga siin see, mis palutud ja lubatud:

Herbie Mann -- 'Memphis Underground'


h