kevade puhul on naasnud talv. tunnistasin teda akna taga hommikul ja praegu vaatan, et on jälle tagasi. ise siplen endalegi ootamatu missioonitunde tagajärgede küüsis. kõik omakasupüüdmatud teod tulevad ikka tagumikust hammustama, kui sa piisavalt tähelepanelik ei ole.


tahaks et homme oleks juba möödas. aga siis oleks ülehomme, mis oleks minu sünnipäev ja seda ka nagu ei tahaks. ja samas ei tahaks, et sünnipäev oleks möödas (ega mul neid päevi praegu jalaga segada ei ole). hmm, segane...


hommikul otsisin midagi muud, aga leidsin hoopis, et on olnud ka teistuguseid aegu. hehh, kolm aastat. umbes täpselt.


h