kuurortiilm on muidugi kadestamisvääriline. teist päeva maal ja täna näiteks oli lähim kokkupuude õueõhuga sõõm peldiku avatud aknast. eile tuli sellist valget vihma. see, kuidas ta vastu plekk-katust tagus, oli isegi nunnu. aga mõnikord tahaks ju midagi muud ka. üldse on inimesed oma ilmanõudmistes sel suvel latti kõvasti allapoole lasknud. kui ei saja, siis on hästi.


muidu tahaks natuke nagu mingeid vahekokkuvõtteid teha. pärast kojutulekut esimene hingetõmbehetk kuidagi. sest enne pidi kogu aeg kusagile minema, kuskil olema või midagi ootama. või siis ennast millegipärast süüdi tundma, mis on muide äärmiselt aja- ja energianõudlik tegevus. ühte lugu olen juba tükk aega tahtnud kirjutada, aga pole siiani selleni jõudnud. eks ta on siuke kokkuvõtmise ja iseendast üle saamise asi. ei julge, kardan, et rikun hea asja ära, ei suuda ennast väljendada nii nagu tahaks ja peaks. on vaja lihtsalt endale meelde tuletada, et iseenda jaoks kirjutan. kui teised loevad ja midagi asjast arvavad, siis on see ainult lisafunktsioon asjale.


jaanipäeva kui sellise olemus, tundub, on intelligentse inimese jaoks kadunud. minu sõpruskonna jaoks hakkab igatahes jõuludega sama funktsiooni omandama. parema puudumisel. kohtume perega ja ajame meeletus koguses lihatooteid näost sisse. järgmisel aastal, ma ütlen, kõigi maade tõrjutud ühinegem ning suundugem hiiumaale. värssu. minu poolt on koht ja loodus. muu ehk kujuneb ise täiuslikuks.


Jewel -- Hands


h