hommikul kell 5.45 kaarini elutoa teise otsa silgates, et seal laaduvat mobiiltelefon-äratuskella vaikima sundida, tekkis küll korraks mõte, et milleks see kõik. et võiks ju samahästi tagasi teki alla ronida ja edasi magada ja keegi poleks suuremat kaotand. aga kui ma juba nii enam-vähem ärkvel olin ja tasuta tallinnasse saamise võimalus kokku lepitud, siis poleks taasuinumisel ka nagu suuremat mõtet olnud. nii et kolmveerand tundi hiljem seletasin statoili ees seisvale padjanäoga uudule, miks ma sellisel jumalavallatul kellaajal seal hängan. ja täpselt kell 9 seisin juba roosikrantsi tänaval ja ootasin taksot, mis mind koju viiks.


viimaste päevade jooksul olen õppinud hindama musta audi a6t kui väärtust omaette. laupäeval saabus sellega kolkja kalarestosse pangapersident vahur kraft (naise, lapse ja ämmaga). täna hommikul kihutas üks selline meist ülehelikiirusel mööda. paar kilomeetrit hiljem observeerisime loetud hetkede vältel tema asjaajamisi politseiga. muidu oli tallinn-tartu maantee esmaspäeva hommikul umbes selline nagu liiklusstseenid filmis minority report. või isegi viies element. autodroom oleks selle kohta ilmselt õigem sõna.


homme riläks. kolmapäeva hommikust tuleb vist jälle natuke aega göölfrendi mängida.


h