välismaale tulla on sellesmõttes muidugi hea, et saab tehtud asju, milleks kodus olles ei ole mahti. magada näiteks. kuna olude sunnil olin vägavarahommikusel estonian airi lennul, siis laekusin hotelli juba kell kümme, kuigi checkinn algab kella 12st. õnneks juhatati mind seepeale siiski lahkelt ühte juba korda tehtud tuppa, misjärel ma otse külili ühte siin olevast kahest voodist kukkusin ja neli tundi magasin. kolm päeva eestis sellist head väljapuhkamise võimalust ei olnud pakkunud. eile öösel tuli und ju lausa meeliülendavad kaks ja pool tundi.

seejärel ajasin kargu alla ja läksin lähiümbrusse endale miskit hamba alla hankima. möödaminnes astusin läbi ka kohaliku mobiiliteenusepakkuja esindusest, kust soovisin saada prepaid numbrit ja veidi krediiti. mees (kes oli minu küsimuse peale, et kas ta inglise keelt räägib jätnud oma nimetissõrme ja pöidla vahele umbes poolteist sentimeetrit õhku) laiutas käsi ja teatas, et numbreid pole, tavaliselt tulevad kolmapäeviti. selline abonemendidefitsiit tundus mulle kummaline. proovin homme kusagil kesklinnasemas kohas uuesti.

kolmeks nädalaks euroopasse tulemine on ikka kohmakas ettevõtmine. kola on nii palju, et haldamine on muutunud keerukaks. aga ega ma oma pakkide zhongleerimises kunagi eriti osav ei ole olnud. eelmine nädal tõmbasin lennukist väljudes istmetepealsest kapist endale arvuti muljetavaldava matsuga nurkapidi vastu rindu, pärast oli tükk aega raske hingata. täna oleksin sama vahendiga äärepealt peast ilma jätnud ühe eesti europarlamentääri, kes minu taga väljumist ootas.

selline pilt aga avaneb mulle, kui ma otse oma teise korruse rõdult alla vaatan.

h