strasbourg mulle tegelikult väga meeldib. ja minu politoloogihing on ka parlamendis töötades rahul, eriti praegusel ajal kui ma päevapoliitilise olukorra tõttu eestis enam politoloogiaerialast tööd füüsiliste vastunäidustuste tõttu teha ei saaks.

kolmapäeva õhtul oli hetkeks muidugi terav ka südamerabanduse oht, sest elus teist korda täiskogu istungit tõlkides olin öise istungi ajal eesti kabiinis ainuke tõlk, kes oli kvalifitseeritud eesti keelest inglise keelde tõlkima ja oma suureks ehmatuseks avastasin, et tunne kelamil on euroopa liidu ja hiina suhteid käsitleva raporti arutamisel kaheminutiline kõneaeg (üldse olid eesti saadikud seekordse plenaari ajal väga jutukad). mis oleks tähendanud seda, et mina oleks pidanud seda paratamatult tõlkima ja kõik ülejäänud 19 kabiinitäit tõlke oleks mind pingsalt kuulanud ja üritanud asja omas keeles edasi anda ja see teadmine nööris mu kurku hetkest kui oma kõnelejate nimekirja olin näinud. olukord õnneks siiski lahendas ennast, sest kelami kõne oli aegsasti ära saadetud ja pealegi veel inglise keeles. nii, et öine plenaar läks rahulikult, kohati isegi liiga, sest kui kell oli saanud juba 11 ja saalis kohal olevad 20 saadikut arutas kalatoodete ökomärgistuste teemadel ja mina ise ei tõlkinud, kippus silm küll vaikselt tagurpidi pöörama.

eilne kojusõit, läbi frankfurti (mis on ilmselgelt liiga suur lennujaam või siis liiga väike, sest igasugust sabas seismist on seal meeletult) ja kopenhageni (kuhu jõudes lugesin ekraanilt, et tallinna lennuk läheb väravast D104, mis natuke hirmutas, sest jättis mulje nagu oleks D tiivas üle saja värava, millest ma mööduma pean, aga tegelikult oli see siiski ainult suhteliselt karupees. ja karupeest peavad eesti lennukid minema, sest eesti ei ole schengenis, aga taanlased ka ei diskrimineeri, sest londoni heathrowsse minev lennuk läks sealtsamast kõrvalt) muidugi röövis sellelt strasbourgi värgilt natuke romantikat. siiski healmeelel septembri lõpus jälle.

h