müttasime eile kõrvemaal. põhja-kõrvemaal, kui täpne olla. kontingent oli veidi balansist väljas, sest oli kolm üritust orgunninud hiljutist sünnipäevalast ja siis mina. aga ausaltöeldes, kaotus jääb täiesti nende poolele, kes ei tulnud.

mets oli puupüsti rahvast täis, korvide ja kilekottide ja nugadega varustatud seltskonnad peamiselt. seentega oli tehtud üsna puhas töö, aga ega me õnneks sinna seente järele ie läinudki. teele ette jäänud seitse puravikku korjasime ikka kaasa ja panime pärast õhtusöögi sisse. muidu käis meil niisama maastiku nautimine. sellesmõttes oli eriti lahe värk, et kahel suht kõrvuti asetseval rajal oli maastik täiesti erinev. põhjapoolsem oli mööda raba minev laudtee, mis lookles väikeste laugaste ja mätaste vahel. värvivalik oli juba sügiseselt silmipaitav. paar kilomeetrit lõuna poole jäänud rada, ümber paukjärve, oli maha märgitud aga kõrgete mändide ja järsu kaldaga ooside vahel. sinna sügis veel jõudnud ei olnud.

kolm päeva kuus kodus olemine on muidugi omaette vahva, sest kogu aeg miskit nagu toimub. samas, ma ei näe praegu, millal ma normaalselt välja puhata saan. aga ilmselt see hetkel ei olegi niivõrd aktuaalne.

homme 6.40 tal-bru.

h