olude sunnil olen ikka pidanud saama eurospordi kodulehe pidevaks kliendiks. õnneks ei pea refreshi vajutama, see vajutub seal ise. aga ma tunnen, kuidas see, kes seal apdeitte teeb ikkagi täiest hingest püüab meile õnnetutele telekata ja rahata kontoriinimestele fiilingut edasi anda. eile kasutas ta iga lause lõpus vähemalt kolme hüüumärki. tänane apdeittija rakendab oma kaherealiste kommentaaride dramaatilisemaks tegemiseks ilukirjanduslikumaid võtteid:

....the pair sipping fervently on isotonic beverages specially cooled to deal with the soaring, searing heat beating down on Roland Garros.

või

Gonzalez applies a damp towel to his head, but it won't do him much good. He'd be better off trying to whip Federer with it in an old fashioned boarding school-style jape.

aga ei, see pole siiski riil diil. kui ma prantsusmaal olla ei saa, siis ma oleks pigem kodus teleka ees. aga kindlasti mitte siin, näoga kiviseina poole.

ise käisin täna kursaõdede-riigiametnike lantshil. teel sinna kohtasin kedagi, keda pole kümme aastat näinud ja ta tundis mind ära. seda ei juhtu küll peaaegu kunagi. ma arvan, et ma pole eriti mälestusväärne. samas, esimesi armastusi ju ikka ei unustata. või kuidas?

h