eile öösel kell kolm koju jõudes tuvastasin, et lärm on väljas võtnud järjekordsed uskumatud mõõtmed. salvestasin seda ühe jupi, et asjast aimu anda, aga kahjuks ei tee see tõelisele olukorrale au (kuulata saab näiteks quicktime programmiga). igatahes kujutage ette olukorda, et



kõik see on kottpime ja vidistamist, sillerdamist ja krooksumist täis.

aga eileöise kella kolmese koju laekumise põhjustaja oli ka väga vahva. sest kursaürituste seeria hooajale pandi lõppakord eesti naisüliõpilaste seltsi hubastes ruumides. hoolimata nõudekakofooniast ja esimese pannkoogilaari totaalsest (või absoluutsest?) ebaõnnestumisest, oli siiski pidulik ja asjakohane meeleolu.



nii et meid võib küll olla ju kokku neli ja pool (nende nuudlite eest võiks ju terve punkti anda, aga samas see "tulen-ei tule" põnevusmäng viib jälle skoori alla), aga meie lahedust see ei vähenda.

h