sain endale täna brüsseli metroos stalkeri. ma pole täpselt kindel, millises etapis, aga ma arvan, et see oli siis kui ma arts-lois rongi vahetasin. kunagi novembris hilisõhtusel ajal kinost tulles juhtus rongi vahetades umbes samasugune asi, aga kuigi siis olin ma sunnitud hassaniga liibanonist olude sunnil kümme minutit seltskondlikku vestlust arendama, tundus see tänane asi kuidagi palju hirmutavam ja agressiivsem. tavaliselt lasevad kõrvasolevad klapid rahulikult ümbritsevast eralduda, aga täna see millegipärast ei töötanud. väike õliste juustega tõmmu sell, siuke peen ja hooitsetud, ronis minuga samasse vagunisse (võimalik, et ta rongi sisenedes ütles mulle midagi, aga ma ju ei kuulnud), tuli samas peatuses maha, järgnes mulle läbi kahe parempöörde ja mööda pikka eskalaatorit (ta oli must umbes 30 meetrit maas, aga kui ma eskalaatorile astudes igaksjuhuks selja taha vaatasin, lehvitas ta mulle rõõmsalt) ja suurde toidupoodi. seal suutsin ta tagant raputada, kuigi nägin teda paar korda riiulite vahel otsivalt ringi vaatamas. väga kriipi igatahes.

muidu samuti meeliülendav päev. hommikul kabiini sisenedes ütles teine kolleeg kolmandale, et tema kohta ta täna raportit kirjutama ei pea. misjärel oli muidugi enam-vähem selge, et ju siis minu kohta peab. ilmselt oleks kohe pidanud istet pakkuma ja vett klaasi valama, aga tegelikult ma arvan, et nii kehv ma oma töös ka ei ole, et selle väikese raporti pärast rõngastest läbi hüppama peaks hakkama. koosolek ise oli muidugi meeliülendav. kõige põnevam hetk oli siis, kui komisjoni inglasest esimees tegi leedu saadikust raportöörile kümme minutit raugematut peent iroonilist briti sõimu (sest see oli olnud laisk ja polnud endale võetud kohustusi täitnud) ja leedulane üritas ennast üha meeleheitlikumalt välja vabandada, kuni lõpuks pidi siiski süü omaks võtma. pärast lõunat võttis uni komisjoni aseesimehe üle võimust ja päris lahe oli vaadata, kuidas ta pea presiidiumi laua kohal jõnksus, korduvalt ka kätele vajudes ja siis ta jälle toibus ja siis ta jälle uinus. positiivne on jällegi see, et europarlamendi saadikutel on ilmselgelt siiski vähe parem arusaam sellest, misasi on internet ja kuivõrd vajalik asi see on kui näiteks ameerika eelmise senati internetiasja eest vastutava komisjoni esimehel, alaska senaatoril ted stevensil, kellele kuulub ju ometi kuulus tsitaat: "internet, it is like a series of tubes..."

h