tänane päev on jälle üks nende hulgast, mis kestavad igavesti. mingit müstikat siin ei ole. päeva saab pikemaks nii, et tuleb ärgata pool viis hommikul ja sõita teise riiki. hotell on lääne-euroopa mõistes anomaalne oaas, sest siin on tasuta wifi toas. hommikul oli küll hetkeks touch and go, et kas mul üldse on reserveering, aga siis sai kõik siiski korda. sisse küll tshekkida ei saanud enne kolme, aga asjad sain siiski siia jätta ja siis patseerisin aega parajaks tehes pool linna läbi.

jube vara oli ka tegelt veel ja siin tähistatakse täna täiel rinnal nelipüha, nii et nagunii on kummaliselt vähe suminat tänavatel. aga ma mõtlesin, et lähen vaatan siis selle grande place'i ära. kõigepealt sattusin mingi nurga peale, kus olid hommikul poole kümne kohta kahtlaselt üleslöödud naisterahvad. ja siis keerasin umbes kaks korda paremale ja järsku olid igal pool vikerkaarevärvilised lipud ja teisel pool tänavat käsikäes kõndiva paari ühel meessoost osapoolel oli täpselt sama kärtsroosa kampsun seljas, mis mul. see on see nädalas kolm korda "angeli" kohvikus istumine, nüüd ei pääse selle eest enam kuhugi.

toredad inimesed andsid melonit, suppi ja inffi ja panid siis bussi peale. homme kell kümme on töö. raamatupoest sai kolm kahe hinnaga, aga kuna ma olen ülejäänud kaks päeva reservis ja järgmine nädal pool strasbourgi ajast ka, siis oli see õigustatud. neljapäeval saab aega ehk muid kaubanduslikke vajadusi ka rahuldada.

ja kuna kodus on telekast eurosport ära võetud, siis on väga tervitatav see kanal siin hotellitoa telekas, mis prantsuse lahtisi näitab. see on küll prantsuse keelse kommentaariga, nii et võimalik, et saan teada, kuidas on topspin volley prantsuse keeles (tubli tõlgina pean ausalt üles tunnistama, et ma ei tea, kuidas see on eesti keeles. aga loodetavasti väga palju tenniseteemalisi kohtumisi tõlkida ei tule), aga enamik toimuvast räägib iseenda eest nagunii.

maailm on minu auster. siuke väike ja ligane.

h