pärast tänast olen ma küll veendunud, et teenindus, kui selline, ei ole toitlustusasutuste jaoks neil päevil enam mitte mingi prioriteet. kuna olime järjekordselt kristiine keskuses ja silmitsi asjaoluga, et süüa on vaja, otsustasime seekord proovida apollo raamatupoe filiaali mmuah filiaali. tegemist on küll scotland yardi perekonna võsuga, aga kaupsi mmuah on siiamaani küll hea mulje jätnud ja nii ei osanudki eriti midagi karta.

tütarlaps, kes leti taga seisis, nägi õrnalt paanikas välja juba siis, kui me letile lähenesime. kui sai ilmselgeks, et me kavatseme ka mingit sorti tellimuse esitada, peegeldus tema näol sulaselge surmahirm. hetk hiljem selgus ka selle põhjus -- tütarlaps oli õpilane ja miski keerulisem kui mikrolaineahju tööle lülitamine ja mahlapakist mahla klaasi valamine käis tal suure kaarega üle võimete. baguett, nagu välja tuli, oli 45 krooni eest mingit päev otsa vitriinis kile sees seisnud moodustist, mille ta lahkelt lubas minu tarbeks üles soojendada. jääteed ei saanud, sest seda ta ei osanud teha. ja kui ma siis selle asemel mahla palusin, loetelu ära kuulasin ja segumahla kasuks otsustasin, selgus välja valamise käigus, et seda on ainult pool klaasi. tütarlaps vaatas nõutult vaheldumisi klaasi letil, tühja pakki oma käes ja mind. ma olin ausalt öeldes peaaegu sama nõutu -- ühest küljest kindlustaks see, kui ma nüüd rätiku ringi viskaks, tütarlapsele ilmselt eluaegse trauma, teisest küljest tunnetasin mina, et olukorra absurdsus on mind ennastki trauma äärele viimas. tänasin kiirustades ja ütlesin, et lähen proovin kusagil mujal õnne.

no kesse jätab õpilase niimoodi ihuüksi poole klaasi segumahla ja kilesse mähitud saianutsakuga? ja kesse jätab talle selgitamata, et isegi kui tekib paanika, ei tohi mingil juhul vaheldumisi näperdada kliendi potentsiaalset toitu ja omaenda nägu ja juukseid? no ja üldse, mida kuradit?

h