ei ole blogimist maha jätnud. (seda oleks vist pidanud siia vahepeal rahustuseks kirjutamas käima). aga väike identiteedikriis on küll, nagu te vist juba aru olete saanud. ükskord keegi tark inimene (kes ise on blogimise maha jätnud) arvas, et kohe kui ammendama hakkab, peaks pillid kotti panema, aga ma tegelikult siiski ei raatsi. tegemist on ju siiski vaata, et kõige pikema commitmentiga minu elus. (asja teeb muidugi raskemaks ka see, et minu uusimal arvutil puudub vajalik '< >' nupp, mida blogimisel tihti vaja läheb...).

minu hea sõber daily show on vahepeal saanud väikese venna, nimega the colbert report. kuna stephen colbert on täpselt nii lahe nagu ta on, siis ootasin seda erutavat sündmust juba tükk aega huviga. daily show segment 'this week in god' ei ole muidugi rob corddryga enam sama, mis ta stepheniga oli, aga globaalsemas mõttes oli stephen jon stewarti varjust välja tulemise ära teeninud.

algus oli natuke karune, sest ilmselt läheb natuke aega kuni colbert oma tegelaskuju lõpuni välja töötab ja veel natuke kuni ta saate formaadi korralikult paika saab. vahepeal tekkis mul tema pärast lausa hirm. mõned naljad kukkusid kurvalt tagumiku peale ja colbert ise puterdas natuke. ma ei taha kindlasti öelda, et need esimesed saated olid halvad, pigem vastupidi. aga ilmselt olid minu ootused colberti suhtes köha selle kõrval, mida ootasid temast kõik need ameeriklased, kelle jaoks daily show ongi saanud peamiseks uudisteallikaks ja kes on jon stewartist ebajumaluse teinud. aga neljapäeva õhtuks tundus, et colbert hakkab asju joonde saama. kõik voolas juba kenasti ja see kohatine ettevaatlik kobamine, mis naljadelt osa teravust röövis, oli ka peaaegu kadunud.

kui mul oleks kuskil serveriruumi, siis võiksin paremaid palu kõigest sellest, millest ma just rääkisin ka teiega jagada. kahjuks mul seda ei ole. comedycentrali kodulehelt saab ka mingeid juppe vaadata. igatahes on mul tallel nii daily showd kui colbert reporti. kui keegi peaks soovima.

colbert reportist räägitakse aga veel siin.
h