tagasi tartus, ilmselt tuleb hakata jälle koolis käima. väike kollane pall on siinses telekas veel väiksem, aga mõned ohvrid on tegemist väärt. homme hommikul kell üheksa, kui ma ilmselt nukralt niutsudes voodist välja kukun, räägin ilmselt teist juttu.


ma tean, et ammulisui vahtida ei ole viisakas, aga mõned asjad on oma kummalisuses nii geniaalsed, et ükski muu tähelepanuavaldus neile ei ole kohane -- ilma, et keegi neid ammulisui vahiks, oleks nad raisus. neljapäeva õhtul näiteks, cucharachasse sööma minnes kuulsin prügikastidest möödudes mingit kummalist krõbinat. sinnapoole vaadates ei näinud esialgu midagi, veidi silmi pingutades avastasin ühest prügikastide taha ära visatud vanast köögikapist asjaliku noormehe, vanust umbes 3-4. eile narva maanteel teed ületades tuli mulle vastu naisterahvas, kes kandis oma pekingi palee koera nagu turukotti, trakside moodi kaelarihma sangana kasutades. nii koer kui perenaine näisid arvavat, et see on täitsa loomulik moodus liiklemiseks.


siin sajab lund ja postkastis natuke vardaga surkides leiab sealt vanityfaire. homme hakkab kõik jälle peale. hmmm...


h