elu hakkab vaikselt paika loksuma. tänane internetiajastu algus on selle kõige selgemaks tunnistuseks. peale selle andis ennast näole ka nõudekast. ja mul on isegi olemas telekava, mis ilmselgelt näitab teatud stabiilsust minu elus.


nüüd tuleks leida veel põnevaid hobisid. eile, kui seltsi külalisõhtul see ja teine rääkis, kuidas ta oma erialaseltsis uskumatult tegev on (rohutedlaste seltsis meelelahutuse eest vastutaja? see on küll põnev amet, arvestades, millistele kappidele rohuteadlastel teoreetiliselt hea ligipääs peaks olema), arvasime kaariniga, et peaks tegema tõlkide erialaseltsi. ja siis loomulikult, meeleheitlikkus ent äärmiselt leidlikus meelelahutuse tekitamise püüdes korraldama kohe balli. mõelge selle üle, nelikend naist ja kolm meest, kaasaarvatud too üks, kes 1980ndal aastal tpis elektronarvutite eriala lõpetas...


ja ikkagi ei näe ma mingit võimalust sel aastal käärikule minna. eile oli pettai täiesti ettehoiatamata telekas, patras midagi enne billclintoni intervjuud (ma ei ole päris kindel, mida, sest kogu mu tähelepanu tõmbas endale tema uskumatult siiras soeng) ja ma kogesin jällegi midagi allergilise reaktsiooni sarnast. oh, lapsepõlve süütud, muretud mängud... meil aiaäärne tänavas jne.


h