täna karlovas leidis aset kassisaaga. poodi minnes tegime tükk aega nägusid ühele lootuse tänaval akna peal istunud laigulisele kassile, kes ennast meie suurimaks lõbuks sellest üsna puudutatuna näis tundvat. tagasiteel saime selle eest muidugi vääriliselt karistatud, sest kusagil tähe tänaval haakis ennast meie külge üks punasekarvaline kiisu, kes vaheldumisi meie taga, ees ja jalgades tolgendades tuli meiega võru tänavani. siis pidasime maha kiire kriisimiitingu, määratledes kõigepealt, et a) on vähe tõenäoline, et ta meid enne kodu maha jätab, b) kui ta meiega koduni tuleb, siis ei ole ilmselt muud võimalust kui ta tuppa võtta, c) ei ole mingit võimalust teda endale jätta, eriti kuna ilmselgelt oli tegu kellegi teise hästihoolitsetud kassirajakaga. pärast seda jäime üsna nõutuks. ainuke variant, mille suutsime välja mõelda, oli ta enamvähem leidmiskohta tagasi toimetada (ja ilm oli nii lõikavalt külm ja meil olid nii rasked toidukotid). poolel teel selle ülla missiooni täitmise poole ei julgenud kass enam mööduda aiast, milles haukus koer. ja sinna ta meist jäigi. põgenesime kiirelt üle tänava jänesehaake tehes.


ahjaa, lugesin noorte riigiteadlaste plõksimislehekülge. kui keegi tahab mind veel kuidagi ärritada, siis bring it on!. üks ärritus ees või taga ei muudaks ilmselt enam midagi.


h