kassanäed, ongi täitsa kaua aega mööda läinud. mõni ime, et need kolm inimest, kes aegajalt seda siin loevad juba arvavad, et ma võiksin miskit lisada. ja kuna on käes nädalavahetus ja piiramatu ligipääs internetile, siis ongi ilmselt aeg sellega natuke tegeleda. ja sandra koduleheküljega ka, sest sain täna talt jälle kurja kirja, kus ta nõudvalt küsis, et millal. aitab viilimisest.


väänasin teisipäeval jala välja. minu neljatunnine põgenemine seltsist polnud vist kõrgemalt poolt heaks kiidetud. olin vaevalt mäest alla jõudnud, kui astusin vanemuise ees trepiastmest natuke mööda. õhtul kui soki jalast ära sain, oli küll meeldiv vaatepilt.


kursavennad oskavad mõnikord heldimust tekitada oma spontaansete toredustega. just siis kui sa oled juba peaaegu unustanud, et ka nendel on koht sinu elus. nüüd on veel ainult mõned, kes veel pikemat aega pole ennast näole andnud. kus on näiteks thor?


üldiselt kipub bürokraatia vahel muud elu varjutama (et siis need seltsimaratonid?) ja siis tuleb vastukaaluks mingi ühiskonnast eemaldumise hetk. unustan vahel täitsa kiiresti ära, et inimkond eksisteerib ka väljaspool telepurki. ei tunne mingit igatsust selle järele. kas ma peaksin selliste tendentside üle muretsema? h