hommikul lõin silmad lahti kell 7:52. see äratuskell rändab nüüd ilmselgelt ajaloo prügikasti. ma ei saa üldse aru, mis trikiga ma sellisel jumalast põlatud kellaajal iseenesest üles ärkasin. aga igatahes tähendas see seda, et pidin taksoga kooli sõitma. rõve sügishommkune niiske, külm ja udu. ruulib ka ülikooli see poliitika, kus keelekursustele ei seata osalejatelimiiti. täna oli seal rootsi keele tunnis igatahes umbes 50-60 inimest. istusid põrandal ja seisid ukse juures püsti. jõle.


siis käisin esimest korda seltsis sel hooajal. nägi täitsa samasugune välja. ja siis tahtsin jälle loengusse minna, loomulikult polnud õrna aimugi sellest, et pool tundi enne selle algust laekus listi meil selle ärajäämisest. ühesõnaga, surel skaalal üsna mõttetu päev. oma väikeste rõõmudega. h