eile oli tihedalt politoloogidega pikitud päev. riigiteaduste avaaktusest suudeti teha politoloogide oma. kohati mainiti ka haldajate olemasolu. kaklejatüüp minus ütleb, et üks-null meie kasuks, aga tegelikult arvan ma siiski, et vaevalt asjad selle ühendamisega paremaks läksid. eriti kui see on nii poolikult tehtud, et mitte keegi palju midagi aru ei saa. iseenesest on kõik nagu endine, aga nüüd on meie seltsis ka kuuskümmend neli uut tüüpi, kes pole ei liha ega kala ja meid kustutakse üles haldajatega emblema.


üllatuslikul kombel (või kui ma nüüd ausa läbitungiva pilguga oma sisemusse vaatan, siis ehk mitte *täiesti* üllatuslikul) lasen ma ennast ikka veel mõjutada mingitest täiesti mitte minusse puutuvatest asjadest. ilmselt tuleks endale hankida rohkem elu. ei tohiks ju ometi headmeelt tunda teiste, mingite täiesti suvaliste minevikuinimeste ebaõnnestumiste ja -võimelisuste pärast. aga ikka on kuradi hea tunne! h