kuna eelmisel nädalal saabus lõpuks ometi kauaoodatud külmetus, olen tavapärasest rohkem harmoniseerunud oma telekaga. eile õhtul saabus selles valdkonnas teatavat laadi mõõn.

soome kolmest tuli mingisugune heategevuskontsert, kus showstopperiks oli ronn moss, kes ilmselt on otsustanud oma üleloomuliku populaarsuse soomes oma ego teenima panna ja ennast seal pikemalt sisse seadnud. tema ja kellegi kohaliku daame esitatud dueti jälgimine oli omaette kogemus. kui silmad kinni panna, ei olnud viga -- peab viisi küll. aga asja visuaalne pool... isegi kui sa oled endale varases nooruses ette kujutanud, et sa oled lahe rokkar, siis ilmselt teevad 20 aastat seebikas esimest armastajat mängides oma töö. sellest, kuidas ta laulu ajal oma kaaslast pidevalt nõtkete liigutustega käperdas, piisas, et külmajudinaid tekitada. ta on üle 50 ka juba ja seetõttu tundusid need tilpnevad kõrvarõngad ja libedad maneerid eriti kohatud.

tv3 pakkus meile samal ajal misse. mis tundusid mulle ka natuke absurdsed, nii et ma jäin hetkeks mõtlema. ma ei näe ausaltöeldes ühtegi põhjust, miks selliseid võistlusi ei peaks korraldama. kui leidub piisavalt subjekte ja objekte, siis lasku aga käia. ma ainult ei saa päris täpselt aru, milles seal võisteldakse. lihtne vastus võiks ju olla, et valitakse välja kõige ilusamat, aga nii arvata oleks ju lihtsalt naiivne. ilmselgelt on kõik tütarlapsed seal ilusad ja ühe eelistamine teisele on juba isiklikust maitsest kinni (mis omakorda sõltub tunduvalt rohkem sotsiaalsest ja kultuurilisest kontekstist kui millestki, mis pretendeerib objektiivsusele). pealegi, milleks siis need talendivoorud ja talking pointsid. võib-olla on siis hoopiski tegemist naiselikkuse võistlusega? aga (ja ma ei pea ennast kindlasti mingisuguseks naiselikkuse eksperiks) mulle on alati tundunud, et suur komponent naiselikkusest on ka teatav küpsus, milles neid vaevalt täisealisi tütarlapsi küll süüdistada ei saanud. väga võimalik muidugi, et ma olen teinud ennatlikke järeldusi ja ürituse peamine eesmärk ei olegi mitte võistlus, vaid puhas funfunfun. nii objektidele kui subjektidele.

kõige selle tasakaalustamiseks näitas rootsi televisioon praktiliselt päev otsa nobeli preemiate kättejagamise gaalat. mingi hetk kui jälle sinna peale lülitasin, laulis seal pikkade laudade vahel miskine koor ja ma mõtlesin, et see kostub küll väga nagu eesti koorimuusika. ja kui koor lõpetas ja naishääl kaadri tagant rääkima hakkas, suutsin ma tema jutust välja pikkida nii palju, et tundub, et oligi eesti koorimuusika.

reklaamipausi kohta tahan öelda nii palju, et plaadipealkiri "nii head tüdrukud ei tee" on ikkagi nagu natuke vildakas.* et siis kas tegemist on 'nii heade tüdrukutega', kes ei tee? või ei tee tüdrukud 'nii head'? ma oleks eelistanud sõnastust 'head tüdrukud nii ei tee'. aga see on lihtsalt minu arvamus.

*kuna nii head politoloogid teevad, siis plagiaadi vältimise huvides pean tunnistama, et esimesena tabas selle vildakuse kaarin. juba mitu aega tagasi.

h