ma ei saa ju olla päris kindel, kas "georg" on kõige halvem asi, mis eestis kunagi lavastatud on, sest ma pole kaugeltki mitte kõiki etendusi näinud. aga minu kõige halvemate teatrikogemuste tipus figureerib ta küll. mul on sellega probleeme nii mitmel tasandil, et ma ei teagi kohe, kust alustada.

alustame siis sellest, et matvere laulis hästi. ja see hundikoer, kes selle jama vaikides ja nurka pissimata laval ära kannatas, oli ka sümpaatne artist. aga kõik muu... esiteks muidugi asjaolu, et tegemist on mingi baskini suvetuuri jätkulavastusega. janti ja jauramist on uskumatult, uskumatult palju ja kõik see kokku ei olegi nagu üldse mingi etendus, vaid pigem defineeriksin ma seda kui a series of unfortunate events. kusagilt tuleb mängu ülekaaluline elvis ja tema transvestiitne mänedzer, veealune maailm nümfomaanilise meriroosiga ja läbiva teemana robotihäälega rääkiv... noh, ilmselt pronkskuju (kelle osatäitja oli ilmselgelt mime schoolist välja kukkunud). julgeksin väita, et 'introl' ei oleks see etendus võitnud.

aga veelgi piinlikum ja nukram on asjaolu, et vaesele surnud inimesele niimoodi tehti. et seda on ilmselgelt sildistatud ja turustatud kui georg otsast rääkivat teost, aga tulemus on selline laadajant, millel ükskõik, millise tegelikkusega ja ammugi siis georg otsaga on ainult õhkõrn mõtteline seos.

kadri tahtis väga vaheajal ära minna, aga kuna mina eeldasin, et meil ei tule enam tükk aega võimalust midagi nii uskumatult halba näha, siis tegime hoopis 4cli jägermeistrit ja läksime istusime oma kohtadele tagasi. teine vaatus oli veidi vähem uskumatum, aga seda ainult sellepärast, et esimene oli meie meeli juba küllaldaselt tuimestanud. vähemalt ei olnud me piletite eest sentigi maksnud ega 40kroonist kava ostnud.

pärast mõtlesime scotland yardis hetkeks toibuda, aga kuna seal polnud eriti kohti ja oli elav muusika, mida me tänase õhtu jooksul juba rohkem kui piisavalt olime saanud, otsustasime, et kui trumm on läinud, pole mõtet pulkade pärast pirtsutama hakata ja võtsime suuna 'amarillosse', lihtsalt et uskumatule õhtule koos soome pensionäridega kaunis punkt panna. teel sinna üritasime paika panna, kas me mängime soomestunud eestlasi või saksa turiste. lõppkokkuvõttes võtsime lihtsalt ühed joogid ja istusime laua taha naistejuttu rääkima. soome pensionäre küll ei näinud, aga ei läinudki kaua kui meie halvasti varjatud nördimuseks istusid meie lauda tero ja ville, kes olid eestisse pikkujouluristeilyga saabunud ja vahepeal ka saku õlletehases ekskursioonil käinud ja nüüd valmis ise ka tunnistama, et on juba mõnda aega võluvalt kännyssä. mistõttu meil ei jäänudki muud üle, kui oma joogid kiirelt lõpetada ja koju minna.

h