meil siin magamisruumiga praegu väga priisata ei ole. näiteks oli täna esimene öö kui lauri ei virutanud mulle kätega vastu jalgu. ta küll ise õhtul väga muretses sellepärast ja tahtis oma tühja kohvrit minu jalgade ja oma käte vahele barjääriks tuua, aga kui ma juhtisin tema tähelepanu võimalusele, et ta sellisel juhul mulle hoopiski kohvri jalgade peale kukutab, loobus sellest plaanist.

see on tegelikult üsna maaliline, kuidas kogu magamisala on puslena voodikohti täis laotud. homme läheb osa inimesi ära, mistõttu ülakorrusel saab vabaks terve tuba, aga me vist keegi ei lähe sinna, sest kesse viitsib. (kunagi kui ma kirjeldasin pepleri tänava alumiste naabrite käitumist 8.märtsil -- läbi vannitoa õhukeste seinte kostus naispoole röögatus: "täna on naistepäev, raisk, keri minema!" -- kutsus keegi seda peene ingliskeelse sõnaga codependency.)

h