sessiooninädala neljapäevale iseloomulikult on parlamendihoonetest saanud kohvrite ja kastide rägastikud, sest kohe saab aset leidma suuremat sorti eksodus. kohvreid on tôesti muljetavaldav valik ja neid on asetatud kôikvôimalikesse praegudesse ja nurgatagustesse, aga ka näiteks keset koridori, kui see parajasti kôige sobivam variant on tundunud. kastidega on küsimus organiseeritum, sest kastid on igal ametnikul niiöelda standard issue. enne strasbourgi tulekut laovad kogu brüsseli kontori sisu nendesse ja asetavad koridori, kastid sôidavad siis nendest sôltumatult strasbourgi. neljapäeval on need kastid siin jällegi lademetes koridoris liiklust takistamas, ootamas, et nad jälle brüsselisse tagasi sôidutataks.

aga tänast postimeest lugedes tekkis tunne, et see leedu saadik, kes eile liberaalide franktsiooni koosolekul pronkssôdurist minevikuvormis rääkis, oli ehk rohkem hiromant kui oleks osanud arvatagi (vôimalik muidugi, et selgeltnägijaomadused olid hoopis nendel leedu kabiini tôlkidel). aga henrik laxi vastu tekkis küll professionaalne hellus, kui ta ütles, et tema soomerootslasena on temal maailmakôigeeeskujulikumaks peetud vähemuspoliitikaga soomes hoopis vähem vôimalusi oma igapäevaelu rootsi keeles elada kui eesti venekeelsetel elanikel vene keeles, nii et venelaste vingumine teemal, kuidas eestis ei austata venelaste pôhiôigusi on pehmelt öeldes kohatu.

h