poolteist päeva hiljem on küll tunne, et olin ateenas umbes sajand tagasi. sest esiteks muidugi see ilm, mis on küll üsna südamlik, aga siiski midagi muud. ja teiseks asjaolu, et 24h pärast saabumist on pesu pestud ja kohver pakitud ja mina juba järgmises hotellis. kaks ööd laulasmaa spas, kus siiski erilist veessulberdamist aset ei leia (kasvõi juba sellepärast, et triks jäi siiski maha) ja siis ilmselt otse lennukile jälle. ma ei saaks öelda, et see ühest hotellist teise kihutamine mulle mingeid erilisi psühholoogilisi traumasid põhjustanud oleks (sest põhimõtteliselt olen ma siiski täpselt see tänapäeva inimene, et minu kodu on seal, kus on mu arvuti), aga mõnikord on tõesti natuke raske näpuga järge ajada, et kus siis nüüd.

niisiis, kuigi ma tahaks väga rääkida sellest, mis me seal kreekas ette võtsime ja mida ma sellest kõigest arvan, siis hetkel ma tõesti ei suuda piisavalt keskenduda, et mulle midagi selget ja konkreetset meelde tuleks. ja vaadates oma järgmise nädala töögraafikut, siis ausaltöeldes ma ei teagi, millal selline hetk võiks tulla.

h