elu on täis huvitavaid vestlusi. minu tänase päeva lemmik oli ilmselt see, mille ma pidasin maha frankfurti lennujaama laundzhi tädidega pierce brosnani pildi eelistest brad pitti pildi ees telefoni taustapildina. mina ja tumeda peaga tädi olime raudselt brosnani kambas (mööndustega, et ka george clooney sobiks), heleda peaga tädi pooldas pitti.

millest selline vestlus tekkis, võite te küsida. noh, et kõik ausalt ära rääkida, peaks vist alustama sellest, et lend tallinnasse jäi tund aega hiljaks. mistõttu pooleteisttunnisest laundzhisvedelemisest sai kaks ja pool ja mingil hetkel arvasin ma, et oleks ehk õige helistada koju ja öelda, et saabun vähe hiljem. pealiskaudne uuring ja seejärel mitu sügavamat läbivaatust (mis hõlmasid endas tavapärast juhtmepundarde ja intiimpesu kotist välja kallamist) kinnitasid asjaolu, et mingil hetkel olid minu ja telefoni teed lahku läinud. ja kui hea kolleeg sellele helistada proovis, läks kõne otse kõneposti. mistõttu tuligi pöörduda teenindusleti poole ja paluda neil telefoni asukoht ametlikumate kanalite kaudu kindlaks määrata. ja kui see lõpuks tuvastatud oli (lennujaama lost and found putkas), siis loomulikult ei tulnud mul meelde, et mis konkreetset marki sony ericssoniga tegemist on ja olukorra leevendamiseks ütlesin, et taustapilt on brosnan. mis tekitas minu telefonivestlust pealt kuulanud tädides palju elevust.

lost and found putkasse oli laundzhist umbes kilomeeter mööda erinevaid eskalaatoreid, läbi passikontrolli ja turvaväravate, nii et hea, et lend oli edasi lükatud. muidu oleksin telefoni kätte saanud ilmselt märtsi keskel jälle frankfurti lennujaama läbides. ja sellesmõttes ka hea, et muidu ma poleks ilmselt telefoni enne lennukis maha istumist taga otsima hakanudki.

h