sel hetkel kui seis oli makarov-thorkildsen-värnik olin ma seisuga päris rahul (ja võistlusjärgsest emotsionaalsest intervjuust jäi mulje, et värnik oleks ka sellega rahul olnud), sest ausalt öeldes on nii makarov kui thorkildsen tunduvalt sümpaatsemad kutid kui see meie oma. rahuldust pakkuv oleks selline lõppseis olnud veel paaril põhjusel -- esiteks oleks see sobiv ja valus koha kättenäitamine soome kommentaatoritele, kes undasid mitu päeva järjest, kuidas konkurentsis on tegelt ainult kolm meest (pitkämäki, makarov ja thorkildsen, sellises järjekorras, nohja äärmisel juhul võib-olla ka parviainen, kes pidada olla fyysisesti huippukunnossa) ja kellelgi muul pole medalitele asja ja teiseks poleks eesti kõigi aegade esimene kergejõustiku maailmameister olnud värnik, kes on küll üks mu lemmikumaid mooroneid, aga ikkagi...

yle raadio tegeleb terve tänase öö soome rahvusliku identiteedi turgutamisega (vahepeal kinnitades, et eestlased on vennad ja tublid spordipoisid). soome blogijate reaktsioon näitab, et oleme tõesti sarnased. kuigi soome keelt ei oska meie sportlased küll karvavõrdki ja ehk ongi nii kõige parem.

aga ameerika sportlased on kah lahedad:

- Menimme muutama päivä sitten syömään ja sanoimme nuoremmille, että heidän on haettava meille juotavaa. Jotkut luulivat meidän yrittävän kiusaavan heitä ja he halusivat soittaa äideilleen tai ties kenelle, Capel ihmetteli.

- Sen jälkeen he kielivät asiasta joukkueen tytöille, jotka nostivat asiasta äläkän. He saivat kai jonkinlaisen äiti-syndrooman ja tekivät asiasta isomman, kuin se oikeastaan oli, Capel sanaili

h