homme algavad raievõistlused tulevad täiuslikul ajal. mitte ainult sellepärast, et raha tuleb kasuks, aga ma olen viimase nädala jooksul hakanud enda juures märkama tüüpilise puhkusenüristumise märke. mitte ainult ei ole ööpäev minu jaoks üha suurema nihkega, aga tekkima on hakanud ka murettekitavad televiisoriharjumused. olen tabanud ennast vaatamast bbc uskumatult seebist 'cutting it' seriaali (mida kahtlustan küll olevat euroopa kõige popim, sest hetkel jookseb see nii yle1, etv kui bbc prime'i pealt) ja, mis veel hullem, olen häirivalt hästi kursis kodumaise kultusseeria 'buss' viimase aja sündmustega. lohutust, et on olnud ka paremaid aegu, sain ma sellest, et mul polnud õrna aimugi, kes on rene või daniel.

minu kolmas ja seni viimane etteaste postimehe nädalalõpulisas on paratamatult pannud mind keyboardi järele haarama. esimene kord, kõige esimeses numbris oli päris meelitav ja teine kord ei tekitanud minus mingeid erilisi emotsioone, sest selleks ajaks oli juba üsna selge, et tsiteeritud blogidejadal polegi mingit muud mõtet, kui ehk kirjutajate enda ego paitada, sest isegi, kui need inimesed on kunagi oma blogides midagi asjalikku kirjutanud, on lauselõikude väljavalijad nahast välja pugenud, et kõik vähegi asjalik sellest rubriigist võimalikult kaugel eemal hoida. aga kuna viimane kord oli minu tekstide seast välja rebitud äärmiselt kohmakas ja suurt mittekellelegi mitte midagi ütlev lause, siis pean vist edaspidi püüdlema pigem antud zhanrist eemaldumise poole. ei hakka siia hetkel veel mingeid diskleimereid lisama (nagu ma aru saan, ei ole neist nagunii suurt midagi kasu), loodetavasti saab niisama.

h