kahjuks ütleb asjaolu, et ma ilmselt eile piljardit mängides oma selja veidi ära tõmbasin päris palju minu trenniharjumuste kohta. aga vähemalt ei läinud kogu tund aega ühe mängu peale nagu vanasti mõnikord juhtus, vaid saime marioniga lausa kolm mängu mängitud.

et siis eile õhtu oli pühendatud sportmängudele, milles mina ja mu pinginaaber sakime. alustasime tunniajase setiga al mare bowlingus, kus minu laeks jäi 86 (samalajal kui raja kohale olid kinnitatud rajarekordid ja antud rajal oli see 300, ehk siis maksimum). selle paari aastaga, mis on möödunud minu viimasest bowlingust, on igatahes harrastus tõsiselt hoogu võtnud, sest vasakul ja paremal laksisid tädid ja onud, kes veeretasid varustuse kohale spetsiaalsetes ratastega kohvrites, sikutasid spetskinda paika, lõid oma kosmiliste mustritega isiklikud pallid läikima ja kukkusid jäiga randmega täistabamusi virutama. millest kõigest me siiski ennast häirida ei lasknud, vaheldumisi palle vasakult ja paremalt renni saates.

ja siis, soovimata õhtut veel lõpetada, tuli piljard, vana kooli kõrval piljardisaalis. mis läks oodatust isegi paremini. kui see täna hommikul kange seljaga ärkamine välja arvata muidugi. bowlingust on ilmselt parema käe pöial kange.

h