nädalavahetus hiiumaal. teel sinna nentisin, et kui kaskede peal ei oleks juba neid kollaseid highlightse, siis ei oleks augustil ja septembril suurt vahet midagi. seenel käies tuli kampsun seljast koorida, aga kuna seenemets ise oli mingi ürgne rannaäärne tormidest rüsitud kuusetihnik, kus seente kättesaamine meenutas tihtipeale lapsepõlves keksukummiga mängitud mängu "o-lüm-pia-män-gud", siis oleks kampsunist kaitsevahendina suur kasu olnud. lõppkokkuvõttes lõõtsutasime tund pärast koriluse algust juba rannakividel, aga tulemus oli siiski 13 purki marineeritud timpnarmikuid ja au ning kiituse selle eest võtan ma küll vähemalt poolenisti endale.

aga pühapäeva õhtu oli juba sügiseselt jahe. ja tähti oli taevas sügiseselt mustmiljon. võtsin endale kolm tekki peale ja vaatasin voodis poole ööni "madissoni maakonna sildu". alguses kinnitasin küll endale, et lõppu ei vaata, aga juba üsna kiiresti sai selgeks, et ma ei saa seda filmi ikka niimoodi solgutada.

h