tahtsin reageerida miku kommentaarile eelmise posti juurde, aga kuna haloscan sööb kommentaare tagantotsast ära ja mulle meeldiks see mõttekäik enda ja tulevaste põlvede jaoks säilitada, siis teen seda siin.

ma tahaksin mõelda, et ideaalses maailmas saab auhinna see, kes seda rohkem väärt on (siinkohal ilmneb selles unistuses muidugi auk, sest ideaalses maailmas poleks selliseid filme ritta pandudki, et nende hulgast üks välja valida). see ei ole eastwoodi süü, et maailm pole ideaalne ja scorsese 'taxi driveri' või 'raging bulli' eest auhinda ei saanud. seekord oli eastwood lihtsalt parem ja maailm natuke ideaalsem.

loomulikult ma saan aru, et sellise filmi puhul, kus päriselus eksisteerinud peategelane on oma elu jooksul mõndagi teinud, on asjade koos hoidmine keeruline ülesanne ja selle eest väärib scorsese tunnustust (kuigi seda tehti muidugi filmi pikkuse hinnaga, kaks ja pool tundi on siiski natuke palju). taylor hackford, vaeseke, oli olukorra üle täiesti kontrolli kaotanud ja 'ray' oli selletõttu täielik kaos.

aga eastwood oli teinud filmi, mis oli väga lihtne, keskendunud ja sellevõrra sügav, samas kui scorsese oli hakkama saanud spektaakliga, milles olid oma momendid (ausalt, ma ei saa öelda, et 'the aviator' mulle ei meeldinud), aga mis siiski pinnapealseks jäi.

võib-olla (tõenäoliselt) akadeemia saab aru, et ei ole aja jooksul scorsesega ehk päris õigesti käitunud ja üritab seda kuidagi hüvitada, elutööoscariga näiteks.

h