eile hommikul ärkasin kohe üles tundega, et tegemist on hea päevaga uiskude teritamiseks. mõeldud-tehtud. pärast seda tuterdasime üle emajõe (peab vist tunnistama, et minu peaaegu kuue ülikooliaasta jooksul oli see esimene kord ületada emajõgi ilma silla abita) ja tegime anne kanalil paar kiiret uisutiiru. ilm oli ilus, jää oli vahelduv, võhm oli piiratud. kui mitte varem, siis esmaspäeval jälle.

täna funktsis jälle linna fleksibiilseima valikuga kino. vaatasime oscari-filmi 'the incredibles'. hea asi selle kino juures on see, et kuna see on minukal, siis ma ei pea üldse kodust välja minema, et inimestega suhelda. kuna siit mõisavahest on lähimate inimesteni ikka tükk maad minna, siis on see, eriti talvisel ajal, väga mugav variant. varem või hiljem on mul ikka kõigile midagi sellist pakkuda, mis nad kohale meelitab. teisest küljest on see filmivaatamine sotsiaalses plaanis muidugi selline easy way out. eriti mulle endale. aga kuna selle nädala seriaalide hulk oli piiratud, siis ei saanud ju internetti lasta jõude olla ja nüüd on rivis jälle niimõnigi varem vaatamata jäänud teos. niiöelda vigade parandus.

h