nendest pikkadest lennureisidest ja ilmselt ka kuivast kapiõhust on mu silmad tänapäeval niiöelda eriti märja koha peal. nii kui midagi naljakat kusagil tuvastan, on nägu kohe pisaratest märg. praegu näiteks sattusin lugema 2004 aasta mais siia blogisse tehtud kommentaare. tuleb vist hakata silmatilku kasutama, kuna elu on piisavalt absurdne, siis ma ju naeran päris palju.

ja peale selle tõmbleb mul juba kolmandat päeva parem kulm, kohati lausa nii, et mulle tundub, et ma näen seda oma parema silmaga. ilmselt närvid läbi. eelmine nädal komisjonis sai ikka kogu raha eest tööd teha. tahaks juba koju. kaks päeva veel.

h