euroopa institutsioonide pardakaardifetish on viinud asjad niikaugele, et kui ma täna tallinnas oma kohvrit oodates taskuid ja kotisahtleid läbi lappasin, siis variant, et ma olen oma id-kaardi kopenhageni lennuki istmetaskusse olen unustanud ei tekitanud minus suuremat ärevust. aga selle asjaolu meenumine, et ka pardakaart on ilmselt sealsamas, kus id-kaart, sundis mind tegutsema.

jõudsin juba pagasilaua tütarlast oma olukorrast teavitada, aga siis käivitus kadunud asjade otsimine esimene reegel: kui sa oled kõik võimalikud kohad läbi otsinud, siis tuleb hetkeks rahulikult hinge tõmmata ja seejärel vaadata uuesti kõige loogilisemasse kohta, kus antud asi olla võiks. loomulikult olid nii pardakaart kui id-kaart püksitaskus.

h