käisin raamatupoes, mis on alati ohtlik ettevõtmine. seekord pääsesin enam-vähem puhaste paberitega, ostsin ainult vajalikud kingitused. ja isegi seda tehes jäin mõistuse piiridesse. eelmine kord läks kehvemini ja nii ma ostsingi eelmine kuu kolm raamatut. täiesti büdzhetivälist. aga kohe peab hakkama mingi laiahaardelisem kokkuhoiurezhiim kui ma soomes ellu jääda kavatsen. ma olen sellistes asjades väga kehv. kogu see õppelaenuasi on uskumatu nagunii. miks, oh miks on mul tunne nagu see oleks sissetulek, mitte LAEN, mida mul juba kolossaalne summa kaelas on?


igatahes, homme ikkagi tartusse, nüüd pole enam pääsu. juuksurisse ka. ja kindlasti on veel midagi vaja teha. üritan siin parajasti pakkida, aga kõik muu tundub palju etem tegevus. näiteks davidiga messengeris mitte millegi rääkimine. peaks asjalikuks hakkama. või nagu kadri just hetk tagasi ütles, normaalseks... h