eilne päev läks nagu linnutiivul. pool aega istun arvuti taga nii et pea juba valutab ja tõmban imetabase kiire kaabliühendusega asju sisse (millegipärast ei lähe kõik nii libedalt kui võiks...), et mitte paari päeva pärast tartus vana hea 33.6 modemi otsas lolliks minna. ülejäänud aja veedan muid kiireid asjatoimetusi sinna vahele surades. sandraga peab nagunii computer privilegede pärast kaklema iga hetk kui ta kodus ja ärkvel on. õnneks on tal muidugi elu, nii et praegu on jälle kuskile uttu tõmmanud.


sain eile mitmete inimestega kokku, mõnda polnud ikka juba väga ammu näinud. peale jällenägemisrõõmu oli ka iseenda üle hea meel. et ei lase lihtsalt vanadel headel sõpradel kusagile ära kaduda, sest pidevalt läheb meelest ära see üks väike telefonikõne teha. kõige tipuks ilmus maja messengeri, temast polnud ka juba ikka pool aastat kindlasti midagi kuulnud, ei teadnud, kas saangi teise enam kätte. aga on täitsa elu ja tervise juures ja kutsus budapesti. hakkab seal nüüd magistrit tegema. politoloogias, kõigist asjadest. kui nüüd leiaks üles need rahamäed... h