päev on veel poisike, aga mitmed tõsiasjad on juba kinnitust saanud. näiteks see, kuidas ma trolle vihkan (eriti muidugi talvel, aga praegu nr 9 trolliga koplist mustakale sõita oli ka üsna rõve -- mul on tunne, et iga kord, kui ma kusagilt käega kinni võtan, saan ma mingi surmahaiguse) või see, kuidas ma olümpiamänge armastan (minu viha ja põlgus lemps "see matsakas tädi, kes on dominikaani vabariigi "lippur", on felix sanchez" kuuse ja marko "senegal on olümpiamängudel võitnud kokku ühe medali" kaljuveeri vastu sai kinnitust juba eile õhtul).


mõned asjad on siiski suutnud mind ka üllatada. nagu näiteks see, et koju tulles leidsin oma õe 'age of empiresit' mängimas. elu see poleks arvanud, et tal nii palju püsivust on.