nii kui majauksest välja astusin, tabas värske õhk mind nagu tonn briketti. paari minutiga harjus ära. jalutasin lähima poeni (kus oli ukse peal silt, et vajatakse müüjaid, tabasin ennast tõsiselt seda pakkumist kaalumast). see on see kui kaks päeva oled ainult tubastes tingimustes peaga vastu seina jooksnud. homme peab käki ära andma. ma ei tea, kas ma oskangi ilma temata enam oma eluga midagi peale hakata. täna öösel tuleb siiski teha üks vana hea allnighter. kolm hurraad õppejõududele, kes otsustavad oma lollaka raamatueksami teha kaks tundi enne baktöö tähtaega. ja nad veel nutavad kui ma selle halva hinde saan (nii eksamist kui baktööst räägin praegu).


h