ega ma tegelikult ise ka eriti hästi ei mõista seda võõrastele inimestele helistamise foobiat, mis mul on. või noh, spetsiifiliselt, sellistele inimestele helistamise, kellelt ma midagi soovin, ilma et mul oleks midagi vastu pakkuda. igasugused infoliinid või "vabandage, ega te ei ole sealt bussist mu mobiiltelefoni leidnud" kõned siia alla ei kuulu.

ma ei ole täheldanud enda juures mingit erilist avaliku esinemise paanikat või eksamipaanikat (selleks on minu ellusuhtumine liiga que sera sera), aga kui ma pean tegema kõne ja ennast tutvustama ja mingil teemal abi paluma, siis nöörib küll kurgu täiesti kinni...

h