täna mööda kodukandi mitteniikeskseid tänavaid koju jalutades avastasin enda jaoks niimõnegi kena parginurga. pinkide ja kiikede ja värkidega. jällegi arutasin omaette teemal 'kuidas oleks olnud siin üles kasvada?'. jällegi jõudsin järeldusele, et hoopis teistmoodi.

tänavanimed on siin ka kaunid. vaikne tänav näiteks. ja siis kohe tallinna vangla ja miskine kaitseväe objekt, mille väravale oli kirjutatud "stopp, tulistan!" või midagi taolist.

õhtuti jookseb läbi meie piireteta aia keegi koer. sellist keskmist mõõtu, tiigrimustriga. kaob üheltpoolt maja tagaaeda ja mõned tunnid hiljem tuleb teiselt poolt tagasi. ja peenra pealt sai täna esimesi maasikaid.

h