peaagu aastase 'vanity fairi' (ajakiri, mida jürgen kaljuvee oma viimases kroonikas ilmunud kolumnis maarahva jaoks defineerida üritab, võrreldes seda täiesti ebaõnnestunult ekspressi või kroonikaga. arvestades muidugi, et kogu see kolumn on ebaõnnestunud ja äärmiselt ärritav, tundub selline võrdlus sobiv. samas muidugi raskendab ülesannet asjaolu, et eestis polegi seda millegagi võrrelda.) tellimise juures olen jõudnud olulise verstapostini -- esimest korda jõudsin ma etteantud kuuajalise intervalli jooksul läbi lugeda kõik artiklid.

selle tähistamiseks toon siikohal ära ühe artikli, mis vist ilmus detsembrinumbris ja mis mulle päris vahva tundus.

"The Sorrow and the Pilates"

h