kui jätkub selline pakkimise teemaline prokrastineerimine, siis võibki teoks saada minu unistus võtta kaasa võimalikult vähe asju. tõenäosus, et maha jäävad eriti olulised asjad sellega siiski suureneb. ja üldse, mis oleks elu ilma pideva viimase hetke paanikata?


aga ma arvan, et ma lähen nüüd võitlen natuke selle tuulega. isal on imetabane omadus osta sööke, mida mina ühel või teisel põhjusel tarbida ei saa.


h