nii, nüüd on kell juba öö, eksole. lamasklen täies riides voodil, tunnen, et kusagil nurga taga hiilib peavalu. miks ma ei maga on muidugi omaette müsteerium.


sest ma pean umbes nelja tunni pärast jällegist üleval olema, et kolme erinevat ühistranspordivahendit kasutades länsisatamasse jõuda ja koju põrutada. kümneks päevaks. jee. vann (mis ei tähenda, et ma kaks kuud pesemata oleks olnud) ja pang ja värk. sünnipäevapidustustest rääkimata.


aga ilmselt peaks nüüd tegema ühe kiirpakkimise. ega need asjad ise kotti ei lähe, nagu juba vanad mägieestlased teadsid rääkida.


ööd


h