igatahes, miks ma üldse siia tulin ja mingi uiu ajel template'i käppima hakkasin oli see, et ma tahtisn avaldada oma frustratsiooni michael moore'i raamatu "stupid white men" üle. ma ei ole "bowling for columbine'i" näinud, aga olen igalt poolt kuulnud, et see pidi olema naelapea pihta. võimalik, samas on seda ka selle raamatu kohta öeldud. ja ma loen seda, aegajalt leebudes, sest bushi on seal ikkagi mõnitatud nii nagu ta seda väärib. aga siis tuleb jälle mingi lõik, mis mind väga kurjaks ajab. ja näitab, et hoolimata oma kõrgest poosist on moore ikkagi üsna tüüpiline ameeriklane. sest michael moore ongi ju Vähemuste Kaitsja ja Kõigile Maailma Probleemidele Lihtsate Lahenduste Teadmise Põhiline Asjatundja.


sest tema väited, nagu ei oleks mustad (vastupidiselt valgetele) kunagi ühegi genotsiidiga hakkama saanud või teisi inimesi orjastanud või naised (vastupidiselt meestele) kunagi ühegi riigi juhtimist peesse keeranud võib kirjutada lihtsalt piiratud silmaringi arvele. aga tema patroniseerivad lahendused maailma kriisikolletes (avalik pöörumine yasser arafati poole, tutvustades non-violent civil dissobediancei võimalusi ja protestantide katolikuks ümber pööramine põhja-iirimaal) ei saa ju olla midagi muud kui ehtameerikalik ülbus, kombineeritud sellesama piiratud silmaringiga.


aaarghhh


h

ajaviiteks teen endale ise elu põnevaks. hetkeks tundus juba, et minu blogimisepäevad on puhttehnilistel põhjustel loetud. suutsin nimelt praktiliselt kogu oma template'i ära kustutada. ja ma ei kujuta ette, et minu blog hakkaks välja nägema nagu mõni neist kujundustest, mida blogger tänapäeval välja pakub. hetkeks valitses paanika. siis hingasin paar korda rahulikult ja suutsin olukorra enam-vähem taastada.


ussviirused ja trigger-happy sõrmed... mõnikord mulle tundub, et mu läbisaamine arvutiga ei ole enam sama hea, kui see kunagi vanasti oli. siis kui me mõlemad olime veel lapseohtu ja tema põhiliseks rakenduseks oli iga koolipäeva järgne wolf3d, mida kogu klass siin mängis kuni pimedaks läks ja nende vanemad neid taga otsima hakkasid...


h

tabasin täna oma arvutist kurja kolli, mingi uss, mydoom nimeks. nüüdseks peaks probleem olema ellimineeritud. hea, et loen vanity fairi, tänu seal olnud jutule f-secure'i poiste kohta, teadsin kohe, mida teha. vabandust kõigile, kes said minult viirusega kirja. loodetavasti jätkus teil oidu mitte seal attachmendi peal klõpsida. nüüd oleks ainult huvitav teada saada, kust mina selle sain -- ei tunnista küll omaks, et oleks viimastel aastatel mõnda kahtlast attachmenti lolli peaga avanud. võimalik, et süüdi on kazaa, aga selliseid asju nagu f-secure kirjeldas, mul küll arvutis ei olnud... igatahes, good riddance!


muudes uudistes -- ma ei tea, mis selle "kroonikaga" saab. täna istusin ühes tartu istumisasutuses ja heitsin pilgu peale. sealt saab minusugune noor ja maailma asjades kogenematu ikkagi kõigi oluliste asjade kohta informatsiooni (kui piisavalt tähelepanelikult lugeda). seekord selgus, et kui suhe on kestnud aasta aega (ilmselt siis sekundi pealt), siis on selge, et inimesed on teineteisele need õiged. nii et olge ettevaatlikud. kui aasta täis saab, siis enam pääsu pole!


h

nüüd ma siin tean, et laupäev on samasugune nagu iga muu päev, ainult poed pannakse varem kinni. õues on külm, nii et ma oleksin omaette vandesõnu pobisedes amazing race'i esimese veerandtunni mööda kvartalit kapanud, kui seal ei oleks nii jingematvalt ilus. eriti need puud -- päev otsa kestnud tuuletu ilm ja sadanud kerge lumi on raagus puudele esteetilisest küljest kõvasti kasuks tulnud. nüüd näevad nad kõik seal välja nagu unenäo dekoratsioonid. kõik sädeles igas suunas. ja kas ma mainisin, et seal on väga külm?


keegi peaks siiski investeerima mu talvevarustusse. huvitav, kes see küll olla võiks?


h

kui kaua tubastes tingimustes istuda, jookseb aju kuidagi kokku. või muutub väga aeglaseks, nagu kaua järjest lahti olnud arvuti. nii saabki võimalikuks see, et muidu üsna ärksa vaimuga tütarlaps passib tundide kaupa, kuidas numbrid arvutiekraanil muutuvad. ja ei midagi muud. seisukord muutub õnneks siiski tunduvalt paremaks kui minna välja ja tõmmata sõõm külma õueõhku kopsudesse. võib peaaegu kuulda, kuidas kõik otsad sirinal jälle lahti jooksevad.


tore, et talveilm toob inimestes välja neisse peitunud lapse. eriti need lume alt välja nühitud kiilasjää ribad, mis siin-seal kõnniteedel esinevad. vahva on näha, kuidas ühe sellise riba juures vastu tuleval vanemas eas tädil hetkeks silmis vallatu tuli välgatab ja põlv nagu hoo võtmiseks nõksu teeb. kuni talle järgmisel hetkel meenub, kes ta on ja ta köhatades rahulikul sammul jääribast ööda manööverdab. üks eriti tore selline jääribade seeria on liivi tänaval.


h

tänase mõttetu päeva jaoks täiesti põhjendamatu girl poweri puhang...


Gloria Gaynor -- 'I Am What I Am'


h

minu me-timei nimel läks kaarin kodust ära. et ma saaksin rahulikult süüa teha ja 'days of our livesi' vaadata, ilma et keegi poole pealt 'vaprate ja ilusate' peale paneks. selleni oleme jõudnud. oleme avatud igasugustele ettepanekutele.


samas otsin kedagi, kes teaks, kuidas rakendada sellist asja nagu bittorrent.


h